Mustrid

Nüüdseks oleme tutvunud nii tehnilise analüüsi põhimõtete kui ka erinevate graafikutega, seega on aeg sukelduda mustrimaailma! Kui soovid teada, kuidas tunda ära graafikutelt mustreid mida otsuste vastuvõtmiseks kasutada, loe julgelt edasi!

 

Pea ja õlad

Pea ja õlad (head and shoulders) mustrit peetakse tihti märgiks, et trend on ümber pöördumas. Kõige usaldusväärsem on see tõusutrendil, kus seda ka tihedamini esineb, kuid samuti tasub mustrit jälgida langustrendide puhul, kus muster on tagurpidi (pea õlgadest madalamal).

Pea ja õlad, nagu nimigi ütleb, koosneb kolmest põhilisest komponendist: pea ehk kõrgeim tipp ning kaks madalamat tippu ehk õlad. Tippude vahel olevaid põhjasid ühendab mustris kaelajoon (neckline), mis võib vahel olla ka väikese kaldega mitte täiesti horisontaalne.

 

Tähtis on mitte unustada, et pea ja õlgade muster on täielik ainult sellisel juhul, kui hind murrab peale paremat õlga kaelajoonest läbi, enne seda ei saa kindel olla, et tegu on selle mustriga. Hinna langus ründab kaela esimest korda peale vasakut õlga, teist korda peale pead ning kolmandat korda peale teist õlga. Kaelajoone saame joonestada alles peale teise õla teket, siis kui on selge, et viimane tipp jääb pea tipust väiksemaks.

Kui hind murrab kolmandal langemisel kaelajoonest läbi, võib üpriski kindel olla, et müüjaid on ostjatest rohkem ning instrumendi hind hakkab langema. Langustrendidel tekkinud sama mustri puhul võib siis jällegi üsna kindel olla, et ostjad on ülekaalus ning hind hakkab tõusma.

Kolmnurgad

Kolmnurgad on perioodid, mil investorid kahtlevad hinna liikumise suunas ning nõudlus ja pakkumine on enam-vähem tasakaalus. Väikesed hinnakõikumised muutuvad kitsamaks ning moodustavad kolmnurga kujulisi mustreid. Kolmnurga muster tekib enamasti kehtiva trendi suunas ning läbimurde suund (kuhu joon edasi liigub) on samuti umbes kolmveerandil kordadest antud trendi jätkuks.

Graafikul on piiratud langevad hinnakõikumised trendijoontega. Kuna trendijoone tõmbamiseks läheb tarvis vähemalt kahte punkti, siis kolmnurga moodustumiseks peab olema neli punkti, kus instrumendi hind muutub. Ülemisel näitel siis kaks ülemist ja kaks alumist tippu.

Kolmnurgad liigitatakse enamasti kolmeks:

  1. Sümmeetrilised kolmnurgad – kolmnurk areneb horisontaalselt.
  2. Tõusvad kolmnurgad – kolmnurk on tõusev, kuid ülemine trendijoon on maksimaalselt horisontaalne.
  3. Langevad kolmnurgad – kolmnurk on langev, kuid alumine trendijoon on maksimaalselt horisontaalne.

Kolmnurga muster kulmineerub hinna läbimurdmisega kas alumisest või ülemisest trendijoonest. Juhul kui hind murrab läbi ülemisest joonest, siis ennustab muster hinna tõusu ning kui hind murrab läbi aga alumisest joonest, siis on oodata langust. Kui tavalises hinnakoridoris saab aktsia püsida pikka aega siis kolmnurga puhul peab peatselt toimuma väljamurdmine, sest hinnakoridor muutub aina kitsamaks ja kitsamaks.

Kiil

Kiil on kolmnurgaga sarnane muster, seda nii nii kuju kui ka arenemisaja poolest. Kolmnurgast erineb kiil selle poolest, et kui kolmnurgal liiguvad jooned eri suundades, siis kiilu puhul suunduvad mõlemad trendijooned kas alla või üles.

Allapoole suunduv kiil ja ülespoole suunatud trendijoontega kiil ennustavad siis vastavalt hinna tõusu ning langust. Seda on näha ka graafikult, peale esimest, alla suunatud kiilu, hind tõuseb ning peale teist, üles suunatud kiilu, instrumendi hind langeb.

Kiil lõppeb seal, kus hind murrab joonest läbi.

Kui tõusev kiil esineb tõusval trendil, siis investor peaks sellesse ikkagi suhtuma kui potensiaalsesse pullitrendi lõppu ning  langevasse kiilu langeval trendil vastupidi.

 

Edu!