CFD - kauple vara omamata

CFD (contract for difference) ehk hinnavaheleping võimaldab kaubelda finantsinstrumentidega (aktsiad, indeksfondid, maavarad jne) ilma ise instrumenti omamata. Tehing toimub ostja ja maakleri vahel, kes soovitavat instrumenti omab. Positsiooni sulgemisel tuleb ostjal maksta maaklerile lepingu sõlmimise ajal olnud hinna ning sulgemishinna vahe. Kui vahe on positiivne, maksab maakler ostjale, kui negatiivne, siis ostja
maaklerile. CFD-d on finantsvõimendusega tooted, kuna nõuavad vaid väikest sissemakset (margin) turule sisenemiseks. See võimaldab kauplema hakata väiksema algkapitaliga ning enda portfooliot paremini hajutada.

Kuidas toimib finantsvõimendus?

Kuna CFDga kaubeldes ei oma sa alusvara, vaid spekuleerid instrumendi hinnaga, siis ei pea sa kogu tehingu mahus raha välja käima. Näiteks kui soovid osta 100 aktsiat, mille hind on 25 eurot tükk, peaksid maksma 2500 eurot, kuid kui ostad 100 CFDd, mis on võrdne 100 aktsiaga ning maakler pakub tagatisprotsendiks 30%, siis peaksid samaväärse positsiooni avamiseks turul maksma kõigest 750 eurot. See tähendab, et sul jääb üle 1750 eurot, mille saad paigutada teistesse instrumentidesse. Finantsvõimendus on kahe teraga mõõk ning sobib kogenud ja teadlikule kauplejale, kuna nii võidud kui ka kaotused on suuremad. Näiteks kui sinu ostetud aktsia tõusis 25 euro pealt 26 peale, oled teeninud 100 eurot, ehk kasvatanud enda investeeringut 4%. Kui aga otsustasid CFD kasuks, oled teeninud ikkagi 100 eurot, kuid kuna maksid vaid 750 eurot, siis oled enda
investeeringut kasvatanud 13,3%. Küll aga on ka alusvara ebasoodsal liikumisel tekkinud kahjum CFDga kaubeldes suurem – kui hind kukkus 25 euro pealt 24le eurole, siis oled mõlemal juhul kaotanud 100 eurot, aga kui CFDga kaubeldes on kaotuse protsent -13,3% siis tehingu täisväärtusega turule sisenedes vaid -4%.

Mida väiksem on tagatisprotsent, seda suurem on risk.

Seega tasub enne CFD kauplemist endale turu toimimismehhanismid korralikult selgeks teha.

Lühike vs pikk positsioon

Lühidalt öeldes tähendab lühikese positsiooni võtmine ehk lühikeseks müümine instrumendi väärtuse langemise ennustamist, pikk positsioon aga tõusu ennustamist. Aktsiate lühikeseks müümine toimib näiteks nii: ostja laenab 10 aktsiat, mille väärtus on 5 eurot ning müüb need kohe maha. Kui väärtus on langenud 4 euro peale, ostab ta need tagasi ning tagastab 10 aktsiat, teenides 10 eurot. Küll aga on aktsiate lühikeseks müümisel omad miinused.

Võib näiteks ette tulla, et keegi ei soovi sulle aktsiat, mida lühikeseks müüa sooviksid, laenata. Siin tulevadki mängu CFDd, mille lühikeseks müümine on palju lihtsam. Hinnavahelepingut sõlmides avad sa lühikeseks müümise positsiooni, mis tekitab kasumit vastupidi alusvara hinna langedes. Lühikeseks müümise võimalus avab turul kauplejatele uue territooriumi, mis võimaldab teenida ka instrumendi langusest. Küll aga kaasnevad ka lühikeseks müümisega omad riskid, suurim neist on võimalus kaotada rohkem kui alginvesteering. Näiteks kui ostad 10 CFDd 100% tagatisega (et matemaatikat lihtsam jälgida oleks), mille väärtus on 30 eurot, siis investeerid kokku 300 eurot. Kui hind tõuseb ootamatult 300 euro peale ning otsustad oma positsioonist loobuda, oled kaotanud 2700 eurot (3000-300). 

Kokkuvõtteks: CFD kauplemisega ja lühikeseks müümisega kaasnevad suured riskid, kuid seda suuremad on ka võimalikud võidud. Selleks, et CFDsid enda huvides ära kasutada, tuleb ennast turgudega ning nende analüüsimisega kurssi viia.